Glasuuriga muskaatkõrvitsamuffinid

Muskaatkõrvits, nagu selle inglisekeelne nimigi butternut squash viitab, on veidi võise ja pähklise maitsega sügavoranž ja tihke viljalihaga kõrvitsaline, vahel meie poodides müügil ka pähkelkõrvitsa nime all.

Ise sattusin poodi, kus olid kõrvuti müügil nii muskaat-, kui pähkelkõrvits ja kuju järgi oli vajalikku isendit võimatu tuvastada, Google pildiotsing andis butternut squashi vasteks hoopis kolmanda välimusega vilja. Igatahes tundub, et valikuga läks õnneks, sest muffinid väljusid ahjust täpselt sellisena, nagu lootnud olin. Retsept pärineb Jamie Oliveri raamatust Jamie kodus, kust leiab teisigi proovimist väärt kõrvitsaretsepte.

Tegin mõned muudatused originaalretsepti koostise osas:
Jamie soovitab kõrvitsa koos koortega püreestada, mina siiski koorisin ära
350g suhkru asemel kasutasin 250g ja ikkagi olid muffinid väga magusad
Nisujahu asemel kasutasin speltajahu
Kreeka pähkleid ei kasutanud üldse
175ml oliivõli asemel kasutasin 100ml
Glasuuris kasutasin klementiinikoore asemel apelsinikoort
Kasutasin 20% hapukoort, aga oleks pidanud olema 30%, sest nagu pildiltki näha, oli glasuur liiga vedel

Sügisõhtuse tee kõrvale sobivad need nelgi, kaneeli ja vaniljega vürtsitatud muffinid nagu valatud. Allpool toodud retsept juba sisaldab minu muudatusi (ka valmistamisprotsessis).
Ettevalmistusaeg 20min
Valmimisaeg 25min
Kogusest saab 12 muffinit

400 g muskaatkõrvitsa viljaliha
250 g pruuni suhkrut
4 suurt muna
300 g jahu vastavalt enda eelistusele
2 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
100 ml extra virgin oliivõli

Glasuuriks:
1 apelsini riivitud koor
1 sidruni riivitud koor ja poole sidruni mahl
140 ml paksu hapukoort
2 spl sõelutud tuhksuhkrut
1 vanillikaun, pikuti poolitatud ja seemned välja kraabitud
kaunistuseks lavendliõisi

Kuumuta ahi 180 kraadini ja vooderda muffinipann pabervormidega. Kuumuta tükeldatud muskaatkõrvitsat pliidil, keskmisel kuumusel umbes 10 min, kuni  kõrvitsa viljaliha veidi pehmeneb. Ära vett lisa! Kui kõrvitsatükid poti põhja kinni jäävad, lisa veidi oliivõli.
Seejärel püreesta kõrvitsatükid saumikseriga või köögikombainis. Lisa suhkur ja munad, näputäis soola,  jahu, küpsetuspulber, oliivõli ja kaneel. Sega kõik ained omavahel kokku. Vala taigen vormidesse ja küpseta 25 minutit. Kasuta küpsuseastme kontrollimiseks puutikku, kui tikk jääb peale koogi sisse torkamist puhtaks, võid muffinid ahjust välja võtta ja restile jahtuma tõsta.

Tee valmis glasuur: sega kausis kokku suurem osa apelsinikoorest, sidrunikoor ja sidrunimahl. Lisa hapukoor, tuhksuhkur ja vanilliseemned. Sega hästi läbi, maitse ja vajadusel maitsesta ning pane muffinite jahtumiseni külmkappi.

Kui muffinid on jahtunud tõsta glasuur lusikaga kookidele, kaunista ülejäänud apelsinikoore ja lavendliõitega (lavendliõisi saab näiteks lavendlitee pakist).

Peaaegu Croque-Madame

On ilus ja pisut unine laupäeva hommikupoolik. Päikesekiired piiluvad sügistaeva pilvede vahel, avatud aknast sisse tungiv värske õhk seguneb presskannus tõmbava kohvilõhnaga. Pannil on praksumas härjasilmad, ahjuplaadil küpsevad röstsaiad. Hommikusöögi valmistamise vahepeal võtan ühe kohvilonksu ja riivin veidi kaneelilõhnalist muskaatpähklit valmivasse bešamellkastmesse. Unustan ennast täitsa hommikut nautima ja mõni minut hiljem võtan ahjust süsimustaks kõrbenud saiad. Mis seal ikka, teine katse. Ühesõnaga, teen hommikusöögiks Croque-Madame'i.

Croque-Madame on klassikalise prantsuse snäki Croque-Monsieur'i täiendatud versioon, kus grillitud singi-juustu võileib kaetakse praemunaga. Kui praemuna, siis järelikult sobib hommikusöögiks eks. Ning bešamellkastmega mässamine muudab selle hommikusöögi tavapärasest pisut erilisemaks.

Kuna mulle sink ei meeldi, siis valmistasin võileiva ainult juustuga. Kes aga soovib klassikalist Croque-Madame'i teha, peaks muidugi singi ka lisama.

Valmimisaeg 20min
Kogusest jätkub kahele

2 viilu röstsaia
2 viilu tugevamaitselist juustu (+ soovi korral 2 viilu sinki)
2 muna

Bešamellkastme jaoks:
25g võid
10g jahu
125ml piima
1tl dijoni sinepit
Noaotsatäis riivitud muskaatpähklit

Kõigepealt valmista bešamellkaste. Sulata pool võikogusest väikeses potis/pannil keskmisel kuumusel. Lisa jahu ja sega mõni minut kuni pannil on ühtse konsistentsiga või-jahu mass. Seejärel lisa vähehaaval piima, koguaeg vispeldades kuni saad ühtlase kastme.  Kuumuta 2-3 minutit, kuni kaste on veidi paksenenud. Sega hulka sinep ja muskaatpähkel, maitsesta soola ja pipraga. Tõsta pliidilt kõrvale.

Vahepeal sulata pannil keskmisel kuumusel ülejäänud või ja alusta munade praadimisega. Mina panin munade kõrvale ka mõned kirsstomatid küpsema. Kui munad valmis (ehk kollane veel õige pisut pehme on), tõsta need ka kõrvale.

Samal ajal kui munad praevad, lülita ahi grillrežiimile. Aseta saiad ahjuplaadile grilli alla (ehk ahju ülaossa) ja rösti kergelt mõlemalt poolt. Tähelepanu, see võtab aega ainult umbes minuti. Kata röstitud saiaviilud juustuga (ja soovi korral singiga), seejärel tõsta peale natuke bešamellkastet. Aseta tagasi grilli alla, et juust sulaks ja bešamell pruunistuks. See juhtub jällegi vaid mõne minutiga.

Säti röstsaiad taldrikule ja kata härjasilmaga, kõrvale tõsta soojad kirsstomatid. Kui sul juhtub näiteks aknalaual mõni värske ürt kasvama, siis kaunista/maitsesta - minu valik oli murulauk ja petersell.

Ausalt ka, see kõlab keerulisemalt, kui tegelikult on ning tulemus on seda väärt!

Retsept pärit ajakirja Jamie septembrinumbrist (2011).

Värvilised porgandid

Eriti tore oli Mahemarketist värvilisi porgandeid leida! Olin neid juba ammu erinevate väljamaa kokaraamatute piltidelt igatsevalt vaadanud ja mõelnud miks meie poodides-turulettidel neid pole.
Kusjuures, värvilised porgandid pole mingi uus trend - kunagi porgandiaegade alguses olidki need juurikad just lillad või kollased, oranže porgandeid hakati kultiveerima alles pea 10 sajandit (!) hiljem. Veelgi enam, antiikseid aednikuid ei huvitanud mitte see osa porgandist, mida me tänapäeval oleme sööma harjunud, vaid hoopis aromaatsed lehed ja seemned. Isegi Babüloni rippaedades olevat porgandivõrseid nähtud!

Porgandit peaks sööma sellepärast, et see sisaldab suures hulgas A-vitamiini (lausa neljakordse soovitatud päevakoguse) ja beetakaroteeni, mis hoiavad meie luud terved, silmad teravad ja naha ning jume ilusa. Kõige parem on porgandeid toorelt krõmpsutada, siis säilivad ka kõik vitamiinid. Kui aga soovid neist erilisemaid maitseid välja võluda, siis proovi alljärgnevat retsepti. Tulemuseks on veidi pikantne ja tõeliselt värske maitsega soe salat.

Ettevalmistusaeg 10 minutit
Valmimisaeg 20 minutit
Kogusest jätkub neljale

8 erivärvilist porgandit*
2 šalottsibulat
1 apelsin
2 sl õunaäädikat
3 sl oliivõli

Koori porgandid ja lõika need diagonaalselt vilekujuliseks. Keeda 15 minutit, seejärel värskenda neid jääkülmas vees**.
Kastmeks viiluta sibul õhukeseks, riivi apelsinilt koor ja pigista mahl ning sega läbi, seejärel lisa äädikas ja õli. Kalla porganditele ja maitsesta. Kui juhtub veidi murulauku käepärast olema, siis haki ka seda heaks maitseks ja kaunistuseks hulka. Maitseb hea ka külmalt!

* loomulikult sobivad ka klassikaliselt oranzid
** vajalik selleks, et keemisprotsess koheselt lõppeks ja, et porgandite tekstuur jääks mõnusalt krõmpsuv

Retsept pärineb raamatust 365 Good Reasons To Sit Down To Eat (Stéphane Reynaud)

Rose Bakery granola ehk meega röstitud pähklimüsli

Rose Bakery on väike pagariäri Pariisis, maalilises Montmartre linnaosas lookleval Rue des Martyrs tänaval. Lihtne deli kohvik on nii tagasihoidliku ja märkamatu välimusega, et kõndisin mitu korda mööda, enne kui aru sain, millisest uksest sisse astuda. Jalutasin Rue des Martyrsil eesmärgiga justnimelt Rose Bakerysse minna (ning ei lasknud ennast segada arvukatest teistest kutsuvatest kohvikutest sellel tänaval), sest just seda kohta on soovitanud nimekad toidublogijad ning teised tuntud ja tundmatud pariislased.

Pilt pärineb siit: http://farm3.static.flickr.com/2779/4022443877_62f63a96db.jpg

Pilt pärineb siit: http://www.gloobbi.com/wp-content/gallery/bakery/rose-bakery-1.jpg

Rose Bakerys pakutakse hommiku- ja lõunasööke, kus rõhk on toidu lihtsusel, maitsete puhtusel ja kohalikul naturaalsel päritolul. Prantsuse ja briti kokakunsti segunemisel on sündinud eriliselt mõnusad maitsed, mis kohviku pariislaste seas üllatuslikult popiks on teinud. Kohviku sisekujundus on minimalistlik, võiks isegi öelda põhjamaine ja sellega see eristubki kõikidest teistest kohalikest pagariäridest. Lõuna ajal kogunevad trendikamad pariislased leti ette järjekorda, et porgandisalatit, peedisuppi ja browniet süüa, kuigi Pariisi pagariärile kohaselt ei puudu valikust ka pizzetted ja tarteletted.

Rose Bakery on avaldanud ka kokaraamatu, millest pärinebki üks lemmikuks saanud müsli retsept. Avaldan siin endale kohandatud versiooni (originaalretsept nõuab nt suhkrut, mida pean ebavajalikuks ja nisuidu, mida meilt saada pole).

Šokolaadi-peedi brownied

Kuigi ma ei ole eriline peedifänn, siis aegajalt söön ikka nii borši kui ka rosoljet. Hiljuti aga sattusin lugema ühte artiklit, mis soovitas peeti kasutada entusiastlikult kõigis toitudes, nii supipotis, ahjus, toorena salatites ja igasugustes küpsetistes. Jah, minu üllatuseks ka magusates! Tagantjärele näib see muidugi loogiline - peet sisaldab ju palju suhkrut.

Peale energiat andvate süsivesikute on peedis veel palju kaaliumi ja magneesiumi, mis on vajalikud lihaste ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks, C ja B (foolhapet) vitamiine ning betaiini, millel arvatakse olevat vähivastane toime. Supertoit ühesõnaga.

Maitseomadustelt meeldis mulle brownie igaljuhul rohkem, kui eelpoolmainitud supp või salat. Kuigi alustasin küpsetamist väikese kahtlusega, siis tulemuseks oli väga mahlakas, salapärase maitsenüansiga šokolaadikook. Natuke kahju ainult, et peedi punane värv üldse esile ei tulnud. Läheb kindlasti kordamisele.

Brownie tegemiseks sain inspiratsiooni blogist Puhas rõõm. Muudatuste tegemisel lähtusin soovist igas valmistatavas toidus jahu ja suhkru hulk miinimumini viia.

Ettevalmistusaeg 25min
Valmimisaeg 30min

2 toorest peeti
100g võid
200g tumedat šokolaadi
0,5tl vaniljekstrakti (kasutan orgaanilist Marks&Spenceri oma)
1dl pruuni suhkrut
3 muna
50g jahu
50g mandlijahu (ehk jahvatatud mandleid)
1spl naturaalset kakaopulbrit
Riivi peedid, pane keedupotti, vala vesi peale ja keeda kuni peet on pehme, kurna.
Haki šokolaad ja või kuubikuteks. Pane nii peet, šokolaad kui või köögikombaini ja töötle kuni ained on omavahel ühtlaselt segunenud.

Kuna minul köögikombain puudub, siis kasutasin saumikseriga komplektis olnud hakkimisnõud ja tegin eelneva sammu kolmes väiksemas osas. Kui ka saumikserit/hakkijat pole, siis võib vabalt šokolaadi ja või veevannis sulatada, ning seejärel riivitud peet sisse segada.

Soojenda ahi 180° kraadini. Löö munad koos suhkru ja vaniljeekstraktiga eraldi kausis tugevasse vahtu ja lisa munavaht kergelt segades šokolaadisegu hulka.

Vahemärkus: inglise keeles on sellise kergelt segamise kohta hea sõna fold ehk voltima. Seda protsessi on hea teha silikoonspaatliga - vaikselt tõstad koostisosad üksteise peale kuni taigna segunemiseni. See on vajalik selleks, et munadesse vahustatud õhk säiliks ning et taigen jääks õhuline ja koogi tekstuur õrn.

Lisa taignale jahud ja kakaopulber (jällegi voltides) ja vala taigen vormi. Mina kasutasin madalat neljakandilist 11 x 25cm suurust vormi. Küpseta 180° ahjus 30 minutit. Lase koogil enne vormist eemaldamist jahtuda.

Plaan oli kõrvale valmistada creme fraiche, aga maitses niisamagi hea, järgmine kord.