Kana Kung Pao

Juba mõni nädal tagasi sai veedetud üks mõnus pühapäev Nõmmel asuvas Toiduakadeemias Nami-Nami hiina toidu koolitusel. Mari-Liis on teinud samateemalisest, kuid juba novembris toimunud koolitusest ja kõigist valmistatud toitudest väga ilusa ülevaate. Nagu näha, polnudki tegemist väga tüüpiliste hiinakatega.

Minu ülesandeks oli ära õppida kana Kung Pao valmistamine. Tegemist on keskläänes asuva Sichuani provintsi roaga, millel on päris huvitav ajalugu. Nimelt sai see nime Qingide dünastia kuberneri Ding Baozheni järgi, kelle ametlikuks tiitliks oli Gōng Bǎo (宮保), millest omakorda tulenebki Kung Pao. Hiina Suure Kultuurirevolutsiooni ajal kuulutati nimi Kung Pao seotuse tõttu Ding Baozheniga lausa poliitiliselt ebakorrektseks, nüüdseks on aga tegemist ühe armastatud klassikuga nii Hiinas, kui Ameerikas.

Mina polnud varem kana Kung Paod söönud, kuid mulle hakkas see kohe väga meeldima, sest armastan tšillipipraid ja teravaid maitseid nagu ingver ja küüslauk. Eriti hea meki annavad roale Sichuani pipraterad, mis olid kuumutatuna hästi aromaatsed, veidi suitsused ja magusad, kuid üldse mitte teravad. Neid saab Piprapoest, väike pakike, kus sees umbes 100 pipratera maksis 0,90€. Seoses aktuaalsete Hiina uusaastapidustustega otsustasin koolitusel õpitu meelde tuletada ja rooga uuesti valmistada.

Retsepti Kung Pao kana valmistamiseks leiab Nami-Namist. Soovitan seda proovida esiteks suurepäraste maitsete (justnimelt mitmuses, tegemist ei ole mingi igava ühetaolise toiduga) pärast, teiseks, see on minu arust sobiv sissejuhatus ise "päris" hiina toitu valmistamiseks ja kolmandaks, hoolimata koostisainete rohkusest saab see siiski üsna kiiresti valmis - minul kulus 35 minutit ning enamus sellest erinevate asjade hakkimisele. Serveeri munanuudlite või riisiga.

Nami-nami retseptis on mõned koostisained, mille mina asendasin käepärasematega. Nimelt kahe erineva sojakastme asemel kasutasin ainult heledat sojakastet, hiina riisiveini/šerri asendasin tavalise valge veiniga ja hiina riisiäädika balsamicoga. Seesamiõli ei hakanud ka eraldi ostma, vaid kasutasin tahinist (seesamipastast) eraldunud õli, mis mul külmkapis hummuse valmistamiseks igaksjuhuks olemas on. Olles maitsnud ka autentsete ainetega tehtud toitu, pean ütlema, et retsepti erilisemate koostisosade ostmine on õigustatud sellisel juhul, kui plaanid neid veel teine ja kolmas kordki kasutada, kuid milleta ei saa on Sichuani pipraterad.

Kung Pao kana, pipraterade ja Sichuani maitsete kohta on üks hea lugemine veel siin. Selgub, et pipraid saab muuhulgas kasutada ka hambavalu tuimestamiseks.

Misosupp mungoa nuudlite ja hiina kapsaga

Head uut draakoniaastat! Hiina uusaasta pidustuste puhul algas käesolev nädal temaatilise misosupiga. Idee supi valmistamiseks sain Perenaine.ee blogis viidatud Ching-He Huangi rikkaliku mereandide ja nuudlitega misopuljongi retseptist. Seda suppi nimetatakse uhkelt ka pikaealisuse, kestvuse supiks (ingl longevity soup), nimelt sümboliseerivad pikaealisust mungoa ehk vermicelli nuudlid, mida ei ole kuidagi moodi hakitud ega lõigatud.



Et aasta vääriliselt vastu võtta, siis algselt oligi mul suursugune plaan valmistada autentne mereande sisaldav Chingi retsept. Selgus üllatav tõsiasi, et viimasel hetkel vajalike (ja eriliste) ainete soetamiseks poodi minek ei ole ehk kõige targem mõte. Kindlasti jätkan ma üritamist vastupidist tõestada. Igaljuhul vaatas Stockmanni kalaletitädi mind õigustatult kui hullukest, kui esmaspäeva õhtul tiigerkrevette palusin ja kammkarpide kohta ei julgenud ma enam üldse suud paotada. Letis haigutas täielik tühjus, kui paar kahvatut lõhefileed välja arvata ja ei olnud isegi ühtegi valget kala, mida sümboliks supi sisse panna, et alanud aasta ikka külluse tähe all mööduks. Nüüd siis teadke kõik, et kala tuuakse Stockmanni kolmapäeviti ja esmaspäeviti neil ongi koguaeg tühjad pihud. Ehk jätan selle ise ka meelde. Igal juhul lahkusin poest vaid ingveri ja hiina kapsaga ja kogu selle sümboolika kaalukust arvestades ausalt öeldes loodan, et draakoniaasta nüüd väga niru ei tule.



Astusin sisse ka Stocki kõrvalmajas asuvasse Piprapoodi ja seal oli oluliselt rõõmsam pilt, sain misopastat, sojakastet ja nuudleid. Et misot oli alles vaid kiloses pakis, siis tõenäoliselt toitun nüüd järgmised kuu aega vaid sellest. Või hakkan misodiileriks. Kui keegi soovib, siis siit saab.



Üheks retsepti koostisaineks on ka 1 supilusikatäis Hiina riisiveini, mida võib asendada šerriga. Omades kolmeruutmeetrist kööki, peab üsna hoolikalt kõiksugused kappi alles jäävad ostud läbi kaaluma ning pärast pikemat arutelu kaaslasega võtsime vastu otsuse, et meil ei ole lähiajal soovi hulgaliselt šerrit ega riisiveini tarbida (meil on ju nüüd miso). Seega pidid need poodi alles jääma ja oli aeg konsulteerida ase-aseainete osas dr Google'ga. Kõige mõistlikumaks asenduseks tundus olevat valge vein, nii et seda ma ka kasutasin, kuigi pakuti välja ka selliseid ekstreemsusi nagu vaniljeekstrakt. Autentsusest oli asi muidugi kaugel, kuid minu maitsemeel lõpptulemuses midagi ebasobivat ei tuvastanud - väga maitsev oli ja võib-olla see misost toitumine polegi nii halb perspektiiv. Igaljuhul sai aasta väärikalt vastu võetud, lisaks supile sõime ka nami-nami Hiina toidu koolitusel õpitud kana Kung Paod, mille retsepti lähipäevadel siin avaldan.