Ingverisiirup + nädala leiud mujalt

Ingverisiirupiga saad teha näiteks ingerilimonaadi või ingverimorssi. See on vürtsikas ja magus, umbes nagu ginger ale. Kui sa armastad ingverit sama palju kui mina, siis sulle kindlalt meeldib ka see siirup, millest mulliga või tavalise veega lahjendades saab mõnusalt värskendava joogi. Mis sobib ka rummiga hästi. Muide, umbes viis aastat tagasi ei tahtnud ma ingverist midagi kuulda, näha ega maitsta. Lahe, et eelistused nõnda muutuvad. Tänaseks vist ei ole enam ühtegi toiduainet, mida ma maitse pärast söömata jätaks ja ingver on mul nüüd ikka täielik lemmik.



Et alustada algusest, siis kõigepealt selgitan natuke, kuidas ma üldse jõudsin ingverisiirupi valmistamiseni. Nimelt sattusin eelmisel nädalavahetusel 101 Cookbooksi blogis lingile, kust sai endale arvutisse tõmmata armsad sildikesed valentinipäeva kingituste kaunistamiseks. Sellest tekkis kohe mõte ise ka midagi maitsvat valmistada, ära sildistada ja sõpru üllatada. Umbes sekundiga tuli pähe mõte, et proovin teha suhkruingverit või tumeda šokolaadiga kaetud ingveriviile - just neid maiuseid tõid vanemad mulle Austraalia reisilt kingituseks kaasa ja need olid ilma ühegi liialduseta ülihead.

Kiire guugeldamise järel leidsingi eile õhtul David Lebovitzi suhkruingveri retsepti ning mõeldud-tehtud. Et suhkrustatud ingveriviilud peavad aga mõnda aega kuivama, siis täna hommikuks need veel päris valmis ei olnud. Esimesed proovimaitsmised olid aga paljutõotavad ning kindlasti kirjutan lähiajal nende valmistamisest pikemalt. Ning nüüd jõuangi lõpuks tänase peateema ehk ingverisiirupi juurde, nimelt on siirupi näol tegemist nö kõrvalproduktiga ehk leemega, milles suhkruingvereid valmistasin. Täielik win-win projekt ühesõnaga.



Ingverisiirup (retsept kohandatud David Lebovitzilt)

300 g ingverit
500 g suhkrut
600 ml vett

Alustuseks viiluta kooritud ingver imeõhukesteks viiludeks. Muide, kõige lihtsem on ingverit koorida teelusikaga, seda enda poole kraapides. Sega suures potis vesi ja suhkur, lisa näpuotsatäis soola ja ingveriviilud. Lase podiseda umbes tunnike, kuni ingveriviilud on pehmed ja maitsevad magusalt. Kui soovid paksemat siirupit, siis oota soovitud konsistentsi saavutamiseni. Seejärel kalla siirup läbi sõela teise anumasse ja jahuta. Serveerimiseks sega suures klaasis maitse järgi (4-5 supilusikatäit) siirupit mulliveega (ja soovi korral vähese rummiga), sega ning täida klaas jää ja laimiga. Ilus!



Nädala leiud

♥ The playlist! Selle nädala tjuunid on Nick Catchdubsilt.

♥ Tähelepanelik toitumine kui mõttetoit - umbes nii kohmakalt kõlab ühe NY Times'i artikli tõlgitud pealkiri, mis originaalis on nii: Mindful Eating as Food for Thought. Korraga tundub, et see, et ma olen maailma kõige aeglasem sööja, polegi nii halb. Ja kui sa juba klikid sellele lingile, siis mine kindlasti ka teisele lehele, kus leiad päris artikli lõpust paar head soovitust.

♥ The Art of Pesto ehk pesto valmistamise kunst. Jätk enam-vähem samale teemale, mis ülemises artiklis, lisaks kaunis video (via 101 Cookbooks).

... ja kaks cooli DIY projekti ka:

♥ Seinad säravaks

♥ Tossud säravaks (või siis kontsad, kui oled rohkem kingatüüp)

Armastuserohket nädalavahetust!

Porgandipüreesupp ingveri ja misoga

Mõne nädala tagusest Hiina toidu shopingust on mul veel endiselt alles hiigelsuur pakk misopastat ja kuigi olen tasapisi üritanud seda igasugustes puljongites tarbida, siis see väheneb ikka eriti aeglasel teosammul. Ja siis, ühel päeval, sattusin Smitten Kitchenis peale püreesupile, mis sisaldab miso ja see avas mu silmad täitsa uutele võimalustele. Kuna miso on üsna spetsiifilise maitsega, siis ei hakanud esimesel katsetusel jalgratast leiutama ja järgisin retsepti üsna täpselt. Kõik toimis, maitses hästi ja nüüd hakkan kindlasti enda versioone välja nuputama.

Kusjuures, minu jaoks täiesti üllatusena on miso erinevate artiklite andmeil vägagi tervislik toit, sest sisaldab ensüüme, mis aitavad seedida süsivesikuid, lisaks ka palju valke, vitamiine ja mineraale. Näiteks tänu e-vitamiini rohkusele ja vananemisvastasele toimele aitab see kaasa terve ja särava naha ning juuste kasvamisele. Jaapanlased söövad misosuppi vähemalt kord päevas. See aitab kehast toksiine välja viia, mistõttu sobib hästi peojärgsel päeval. Ja makrobiootiline dieet soovitab seda hommikusöögiks, sest sellel on erinevate haiguste vastane toime. Aasta parim toiduteemaline avastus, mulle tundub.

(Veri)apelsini gimlet + nädala leiud mujalt

Ma ei valmista alkoholi sisaldavaid kokteile, nagu see siin, mitte reede hommikuti, vaid alustasin siia kirjutamist eile õhtul, ehk siis neljapäeval. Taustaks kuulasin telkust Kahekõne, kus Janar Filippov intervjueeris viimaseid päevi ametis olevat Tarja Haloneni.

Pean ütlema, et ma varasemalt ei ole Soome presidendiproua isikusse väga süvenenud, kuid pr Halonen näib ülimalt sümpaatne. Tuleb tunnistada, et ka uute kandidaatide Niinistö ja Haavisto kohta ei tea just üleliia palju, seega oli viimane aeg ennast kurssi viia. Alustuseks sai see artikkel läbi loetud ja juba tunnen ennast teadjamana. Soomlased ise osalevad valmiste teemalises debatis päris aktiivselt ja meil kõigil on ju vähemalt üks sommist sõber, seega hea kaasa rääkida, kui jutuks tuleb. Huvitav on ka!



Et postituse algsest teemast rohkem mitte kõrvale kalduda, siis jätkan tänase joogiga. Alanud on veriapelsinide hooaeg ja kui Solarise toidupoes suurt kuhja neid samu vilju nägin, siis hetkegi kahtlemata ostsin kohe paar kilo. Kodus neid lahti lõigates selgus aga, et tegu on täitsa tavaliste, ehk tavalisest vaid pisut rohkem oranzikate apelsinidega, vaid üks ilusam punane oli sekka eksinud.

Pettumus missugune, sest lootsin siia kirjutada muljetavaldavast roosakaspunasest gimletist. Kuigi joogi värvus sai "tavaline" oranz, on maitse endiselt väga uhke ja hea ning hoolimata glamuursest nimest on tegu ülilihtsa gini koksiga.



(Veri)apelsini gimlet

ühele

8 cl gini
3 (veri)apelsini värskelt pressitud mahl
jää

Raputa kõik ained sheikeris läbi ja kalla klaasi.

See on suurema klaasi jaoks ümber kohandatud lahja versioon, originaalis on gimletis alkoholi ja mahla kogus enam-vähem võrdne ning serveerida võib seda näiteks ka martiniklaasis.



Nädala leiud

♥ Eelmise reede õhtuses R2 urbanismi saates kõlas Pharell Williamsi poolt produtseeritud Malaisia lauljatar Yuna lugu Live Your Life.  Nädala jooksul olen veel ja veel seda kuulanud, hea tsill biit ja mahe hääl sobivad täpselt nädalavahetuse alustuseks. Kuula siin.

♥ Midagi naistele! Enne ühte tähtsamat pidu otsisin veebist infot soengute meisterdamise kohta ja kuidagi õnnestus mul leida see Youtube kanal. Jumal tänatud interneti eest, ma ütlen :)

♥ Ja veel ... illustreeritud retronõuandeid üksikutele preilidele aastast 1938

♥ Artikkel ühest päevast Tallinna kodutute elus. Kas sinu kodu läheduses paikneb kodutuid inimesi, keda sa juba ära tunned või regulaarselt näed? Kui sul on võimalik, aita neid enda taaraga või vii neile võileiba. Võib-olla aitab see neil päeva paremini üle elada.

♥ Nobenäpud võiksid selle uustuusa projekti ette võtta. Väga kipa.

♥ Karl Lagerfeld tegi iseendaga intervjuu, et küsida vaid neid küsimusi, mis talle endale huvi pakuvad ja olulised tunduvad. Lahe sissevaade moeikooni mõttemaailma.

♥ Toiduteemal - kas oskad teha ideaalset salatit? Eva leidis valemi

♥ Ja lõpetuseks, vaata Brian Ferry fotosid. Nii lihtsalt, puhtalt ilusad hetked, valguse ja varju kontrastid ja muu imelisus. Autoril on blogi ka, siin.

ilusat nädalavahetust ♥

Mahe porgandikook

Olen endiselt köögiviljakookide lainel ja need hakkavad mulle järjest rohkem meeldima. Minu uusim lemmik on mahe porgandikook, mille retsepti leidsin nami-namist. Olen porgandikooke ikka varem ka teinud, aga see on seniproovitutest parim oma valmistamise lihtsuse ning tõeliselt maheda maitse poolest.

Tavaliselt kaetakse porgandikook toorjuustuglasuuriga. Mulle see eriti ei meeldi ning valmistan tavaliselt kookide katteks hoopis mascarponevahu, mis toorjuustuglasuuri kõrval on kuidagi kergem ja õhulisem ning mitte nii rammus (kuigi, vahukoore ja mascarpone segu kohta ei saa just lahja ka öelda). Seekord maitsestasin mascarponevahu vanilje ja piisakese bourboniga, mis sobitus päris muhedalt koogi maitsega kokku. Siiski, vaid pool-kolmveerand teelusikatäit viskit andis üllatavalt tugeva maitse, seega tasub maitsestamisega ettevaatlik olla.



Mascarponevahu võib lisaks veel kaunistada ja maitsestada näiteks apelsinikoore ribadega, jahvatatud kaneeli või hakitud kreeka pähklitega. Kook on eriti hea peale üleöö külmas seismist, seega võib selle näiteks reede õhtul kiirelt valmis meisterdada (see võtab aega umbes vaid pool tundi, tõesti) ja laupäeva hommikul mõnusat magustoitu hommikusöögiks nautida. Sobib hommikukohvi kõrvale nagu täpp i-le.

Vürtsikas läätsesupp koriandriga

Hoia kapis alati ühte pakki läätsesid, sest nende abil saad iga kell valmistada erinevaid, tõeliselt soojendavaid suppe. Seekord on läätsedele seltsiks pühapäevasest ahjuroast alles jäänud bataadid ja purgitäis purustatud tomateid. Teravust lisab harissa koos peotäie koriandriga. Bataat ehk maguskartul sobib muide supi sisse ülihästi, ahjus röstides läheb selle tekstuur hästi pehmeks ja suussulavaks.



Teisel teemal, kas teile ei tundu, et hoolimata pakaselistest külmakraadidest hakkab õhus vaikselt kevadet tunda olema? Et alustasin blogi ja pildistamisega alles hilissügisel, siis tänaste fotode tegemine nii eredas päikesevalguses oli täitsa uus kogemus.

Kevadise tunde tekkimisel aitas kindlasti kaasa ka tugev koriandrilõhn. Sellega seostub mulle alati kevad ja suvi, sest kõigist ürtidest just koriander tahab mu aknalaual soojemate ilmade saabudes kohe meetrikõrguseks põõsaks kasvada. Basiilik, mis hoopis ära kuivetub, võiks õppust võtta.



Supiretsept on kohandatud Jamie uusima ajakirjanumbri artiklist, mis annab head nõu, kuidas pühapäevasest ahjuroast järele jäänud toitu terve nädala vältel lõunaks ära kasutada. Samas artiklis on veel päris mitu head nippi, mida kavatsen lähipäevade jooksul ära proovida.