30.11.11

Maguskartuli- ehk bataadikook

Igal pühapäeval katsun leida aega üks uus ja huvitav magustoit valmistada. Viimasel ajal olen olnud köögiviljakookide teemas - eelmistel nädalavahetustel on valminud näiteks kõrvitsamuffinid ning imemaitsev šokolaadi-peedikook. Seekord otsustasin katsetada maguskartuli ehk bataadiga, osalt sellepärast, et proovida midagi uut (mul puuduvad igasugused varasemad bataadikogemused) ning osalt ajastuse tõttu, nimelt on maguskartul ameerikas tüüpiline tänupühade toit.

Maguskartuli- ehk bataadikook

Retsepti otsinguid alustasin blogist Smitten Kitchen ning üsna pea jäigi silma üks paari aasta vanune postitus maguskartuli ja peti piruka kohta. Inglisekeelne nimetus peti kohta on tõeliselt kaunis - buttermilk. Kahju kohe, et Eestis peti asemel sõna "võipiim" käibel ei ole, võipiimakook kõlab ju hoopis isuäratavamalt, kui petikook. Mässamist on koogiga omajagu, kuid tulemuseks on tõeliselt omapärane magustoit, mis sobib ideaalselt šokolaadist tüdinud maitsemeelte üllatamiseks. Alustuseks vajab valmistamist muretainas, seejärel täidis ning soovi korral veel ka mascarpone kreem või vahukoor, seega võib koogiteo ajakuluks kokku arvestada paar üsna aktiivset tundi.

Maguskartulid ehk bataadid Maguskartulid ehk bataadid

Muretainast pirukapõhi

Kuidas teha muretainast pirukapõhja 1 & 2

21.11.11

Šokolaadi-peedikook

Valmistu kõige imelisemaks šokolaadi-peedikoogiks, mida kunagi proovinud oled! Ilma naljata. See on täiuslik kook, luksusliku šokolaadi ja mahlase peediga mascarponekreemine unistus.  Ainuüksi selle postituse kirjutamise jooksul tõstan endale kolmanda (!) tüki. Yum.

Šokolaadi-peedikook

Retsept pärineb Nigel Slater'i raamatust Tender, Volume I ja on, nagu ikka, varieeritav - või (originaalis 220g, minu koogis 150g) asenduseks sobib päevalilleõli, suhkrut võib lisada vähem või rohkem (originaalis 225g, minu koogis 100g) ja kuigi seekord kasutasin speltapüüli, siis kahtlustan, et ka mandlijahu (või nisujahu) töötab sama hästi.

Kooritud peedid

Šokolaadi-peedikoogi valmistamine

14.11.11

Pošeeritud munad

Poseeritud munad

Ma armastan hommikuid. Ma lihtsalt ei suuda kaua magada, elevus algava päeva eel lausa kisub voodist välja. Varahommikused päikekiired meelitavad õue jooksuringile, karges õhus läbitud kilomeetrid vaikselt ärkava linna tühjadel tänavatel on tõeline nauding. Vahet pole kas jooksen, jalutan või lähen hoopis ujuma, peale kerget trenni on uue energiaga laetud nii keha, kui meeled. Täiuslikku hommikusse kuulub kindlasti ka kiirustamata nauditud hommikusöök. Kui võtan enda jaoks aega enne igapäevastesse kohustustesse sukeldumist, siis on ülejäänud päev garanteeritult produktiivsem.

Röstsai ja muna

Olen katsetanud erinevaid viise munade pošeerimiseks, nii äädikaga, kui veekeerisega, aga parima tulemuse olen saanud hoopis nii:

1. Aja vesi madalas potis keema (mina kasutan wok-panni).
2. Löö munad ettevaatlikult kuumakindlatesse ramekinidesse ja aseta need vette.
3. Ühe minuti pärast kalluta munad ramekinidest ettevaatlikult vette, võid lusikaga munavalget aidata ilusa kuju moodustamisel.
4. Keeda vaiksel tulel 4 minutit ja tõsta munad lusikaga välja, köögipaberiga kaetud taldrikule hetkeks nõrguma.

10.11.11

Kõrvitsarisoto tšillise leivapuruga

Mul oli sünnipäev! Jah, 9. novembril. Üldiselt olen harjunud sellega, et minu sünnipäeval tuiskab lörtsi või siis vähemalt sajab vihma. Või kui ei ole vihmane, siis lõõskab vastik tuul ja on jube külm. Aga mitte sel aastal. Seekord oli 10 kraadi sooja ja säras päike. Uskumatu.

Pidupäeva puhul valmistasin risotot, mis oli sama südantsoojendav ja päikeseline nagu sellesügisene ilm. Umbes kuu aega tagasi avastasin sellise imelise vilja nagu muskaatkõrvits (aitäh Jamie Oliver, selle muffiniretsepti eest). Ainuüksi selle värv on sõltuvust tekitav ja maitsest ei hakka parem rääkimagi - ma võiks vabalt kilo toorest muskaatkõrvitsat ära süüa, no problems. Ka olen pannud seda juustukoogi, muffinite, suppide ja ahjuvormide sisse, lisaks röstinud ja riivinud salatisse. Tavaline kõrvits, see hele ja vesine, ei ole võrreldav. Jah ja alles nüüd tegin esimest korda muskaatkõrvitsarisotot. Ette rutates - väga väga hea oli.

Risoto või risotto, kuidas on õige? Tahaks kirjutada risoTTo aga nami-nami retseptid on järjepidevalt ühe t-ga, ju siis on nii. Tšilline leivapuru (ehk itaaliapäraselt pangrattato) tegi risoto kohe eriti mõnusaks, andes sellele tekstuuri ja viimistles maitseid.

Kõrvitsarisotto

Ettevalmistuseks kulub 30 min
Valmimiseks 45 min
Kogusest jätkub neljale

Leivapuru/pangrattato jaoks läheb vaja:
2 viilu musta koorikleiba
1 tl tšillihelbeid
veidi sidrunimahla

Risoto jaoks läheb vaja:
1 kg muskaatkõrvitsat
2 küüslauguküünt
1 suurem sibul
400 g risottoriisi
peotäis salveilehti
tükike võid
klaas valget veini
oliivõli
1 l köögiviljapuljongit (palun ära kasuta naatriumglutamaati sisaldavat laiatarbe puljongikuubikut. Miks, loe nt siit või siit. Paremaid kuubikuid saab igast ökopoest, mina kasutan Natur Compagnie oma)

Kõrvitsarisotto

Soojenda ahi 180 kraadini. Koori ja tükelda kõrvits, aseta ahjuplaadile. Sega 5 supilusikatäit oliivõli ühe purustatud/hakitud küüslauguküüne, poole koguse hakitud salveilehtede ja veidikese soola ja pipraga. Piserda/pintselda kõrvitsatükid sellega üle ja pane pooleks tunniks ahju.

Pangrattato jaoks haki köögikombainis/saumikseri hakkimismasinas leivaviilud koos tšilliga. Kuumuta praepannil veidi oliivõli ja prae leivapuru kuni see muutub krõbedaks. Pigista peale sidrunimahla ja tõsta risoto valmimiseni kõrvale.

Risoto jaoks haki sibul ja küüslauk. Kuumuta suurel pannil õli ja või, lisa küüslauk ja sibul ja prae madalal kuumusel 5-10 minutit, nii et need läheksid pehmeks, aga ei pruunistuks. Suurenda kuumust keskmiseni ja lisa pannile riis. Sega õli/küüslaugu/sibulaga läbi, prae paar minutit ja kalla hulka vein. Oota kuni vein aurustub ja hakka vähehaaval puljongit lisama. Vahepeal maitsesta soola ja pipraga. Puljongit lisa kulbitäite kaupa, alles siis lisa järgmine kulbitäis, kui eelmine on riisi imendunud. Iga natukese aja tagant sega vaikselt, kogu protsess peaks aega võtma umbes 15 min. Kui puljong on otsas, siis maitse risotot - kui see tundub veel toores, siis lisa lihtsalt kuuma vett ja hauta veidi.

Kui ahjus olevad kõrvitsatükid on pehmeks röstinud, kalla need kaussi, suru kahvliga pudruks ja sega risoto hulka.

Serveerides puista üle leivapuru ja salveilehtedega, pidupäeval naudi koos klaasi valge veiniga! Magusa kõrvitsa, salvei ja vürtsika tšilliga sobib hästi mõni mineraalsem chardonnay, näiteks Chablis. PS: pidupäev võib olla iga päev, näiteks täna, sellepärast, et on reede või sellepärast, et on maagiline kuupäev 11.11.11.

Lilled

7.11.11

Muskaatkõrvitsamuffinid metsapähklitega

Muffin Pühapäevahommikuse kohvi kõrvale on ütlemata mõnus sirvida readerisse kogunenud viiteid erinevatest blogipostitustest. Üheks mittetoiduteemaliseks pärliks oli kindlasti see lugu, mis analüüsib hiljutise Statistikaameti soorollide teemalise uuringu järelkajasid. Ka Memokraadi #OWS artiklisari Wall Street'i haaranud #Occupy liikumisest oli väga huvitav lugemine. #Occupy sotsiaalne maailmaparandamise aktsioon on vaikselt levimas üle Põhja-Ameerika ja Euroopa, ka meil oli ju laias laastus sama teema päevakorral Ühtse Eesti Suurkogu ajal. Kaasaegse demokraatia parandamise nimel ühiselt tegutsevad inimesed inspireerivad ka mind jälle "peeglisse vaatama". Kas ma osalen ühiskonnas ikka piisavalt aktiivselt? Ja mida kodanikuna riigile tagasi annan ning teen selleks, et meil kõigil oleks siin parem elada? Mõtteid sel teemal on rohkem kui üks ja enne kui need kirja panna, tuleb enda jaoks selgemaks mõelda...

Toiduteemal jäid silma armsa Roost blogi imelised fotod. Isuäratav pildimaterjal on mulle retsepti järeleproovimiseks alati suurimaks motivaatoriks, nii ka seekord. Kuigi ei olnud plaanis küpsetama hakata, juhtusid vajalikud ained käepärast olema ja nõnda, puhtalt fotodest ajendatuna, need muffinid valmisidki.
Muffinid
Hea on segada kokku koostisaineid, mille tulemusena valmib eriliselt maitsev, aga tervislikult hea söök. Muffiniretsepti autor Coco järgib SCD dieeti, kus pole lubatud suhkru, piima, teravilja ja tärklise tarbimine. Sellised liitsüsivesikud on raskesti seeditavad ning vahel ei suuda organism neid sünteesida. Seedimata süsivesikud aga põhjustavad bakterite ülekasvu ning ärritavad sellega kõhtu. SCD-d näidustatakse tavaliselt soolehaiguste ja autismi raviks, kuid sellise menüü järgimine soodustab ka üleüldiselt seedeprotsesse ja on kõhule hea. Mäletate seda Valio reklaami, kus Liisi Koikson soovitab oma kõhule pai teha? Need muffinid on ka sellised, mida süües tunned, et annad kehale energiat, kuid samas säästad teda üleliigsest - ei valget suhkrut ega rasvaineid. Maitselt mitte väga magusad, küll aga pähklised ja kõrvitsased. Määrisin veidi apelsinimarmelaadi peale ja hommikuse tee kõrvale tõeliselt hea amps! Kuna minu kapist olid mandlid ootamatult otsa saanud, siis asendasin Coco retsepti mandlijahu speltapüüliga (SCD-s pole see küll lubatud).
Muffiniamps Ettevalmistusaeg 10 min
Valmimisaeg 30 min kõrvitsa röstimiseks ja 30 min muffinite valmimiseks
Kogusest saab 6 muffinit

4 dl mandlijahu (või 4 dl täisterajahu, või 2 dl mandli ja 2 dl täisterajahu)
2 dl muskaatkõrvitsapüreed (ca 400 gr kõrvitsat)
2 muna
0,5 dl vedelat mett
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl kaneeli
peotäis metsapähkleid

Kuumuta ahi 180 C kraadini. Koori ja tükelda kõrvits, määri kergelt õliga ja rösti ahjuplaadil 30 min. Sega vahepeal kokku teised koostisained (välja arvatud pähklid). Suru kõrvits kahvliga pudruks ja lisa ülejäänud ainetele. Kui segu on liiga paks, võid lisada paar supilusikatäit vett. Tõsta lusikaga küpsetuspaberiga vooderdatud muffinivormidesse ja puista peale jämedalt hakitud pähklid. Küpseta 30 minutit.

SCD dieedi kohta saab eesti keeles rohkem lugeda siit
Vaata ka Hea Kodaniku blogi ja seal asuvaid edasisi viiteid
Nami-nami kõrvitsatoitude kooskokkamine asub siin

4.11.11

Aloo Tikki, ainult julgetele

DSC_0235
Äsjalõppenud Diwali pidustuste puhul kirjutati mitmel pool, nii blogides, kui ajakirjanduses, indiapärastest toitudest. Isuäratavalt värviline ja vürtsikas tundus see kõik ja mina vajasingi puhkust viimasel ajal kõvasti itaalia poole kaldu olnud kodusest menüüst. Sirvisin Jamie ajakirja viimast numbrit ja seal oligi üks hea lihtne Aloo Tikki retsept, serveerituna koos mõnusa tomati chutney'ga. Aloo tähendab tõlgituna kartulit ja Tikki kotletti, ühesõnaga vürtsikas kartulikotlett, Põhja-Indias väga levinud tänavatoit ehk chaat.

Votvot... ka kartulitkotleti valmistamisega saab mööda panna! Selgus nimelt, et tšillipulber on selline asi, mille koguse täpne mõõtmine retseptis on üsna oluline. Lisasin seda salakavalat pulbrit umbes teelusikatäie rohkem kui vaja ja tulemuseks olid täielikud põrgukotletid! Õudne! Samas oli aimata, et selle kõikehõlmavalt, vihaselt tulise maitse taga on peidus hea vürtsikas amps; ingver, vürtsköömen ja kartul mekivad koos hästi.
DSC_0236
Ettevalmistusaeg 15 min
Valmimisaeg 20 min kartulite keetmiseks, 20 min külmkapis, 15 min praadimiseks
Kogusest jätkub olenevalt isust kahele kuni neljale

400 g keedetud ja riivitud kartuleid
1,5 tl röstitud, uhmris peenestatud vürtsköömneid
0,5 tl tšillipulbrit (pigem vähem kui rohkem, maitse, juurde saab alati lisada)
1 sl hakitud ingverit
0,5 tl hakitud rohelist tšillipipart (meil müügil olevad rohelised tšillid on nii leebed, et mina panin kohe rohkem, aga jällegi: maitse oma tšillisid enne, kui lisad)
2 sl hakitud koriandrit või peterselli
1,5 tl soola
* lisaks paar liitrit vett peale joomiseks, kui oled ainete mõõtmises sama osav kui mina

Sega kõik ained kokku, vormi neist u 1 cm paksud ja 5 cm läbimõõduga kotletid. Tõsta 20 minutiks külmkappi.

Kuumuta suuremal praepannil õli ja prae kotlette mõlemalt poolt, kuni need on pruunistunud ja krõbedad. Edu, ehk läheb paremini, kui minul seekord!
DSC_0246

2.11.11

Kõrvitsafalafelid

Falafelid
Eile, 1. novembril, oli rahvusvaheline vegan päev ja sel puhul tundus sobilik valmistada lähis-ida klassikut, falafeleid. Olen viimasel ajal hakanud tasapisi idamaise kokakunsti võlusid avastama ja kõik on siiamaani väga hästi maitsenud. Alustuseks pean ütlema, et ma ei ole kunagi varem falafelit söönud, ega isegi vahetult näinud, seega puudusid ka konkreetsed ootused välimuse, lõhna ja maitse osas. Jäin tulemusega rahule - need väikesed pallikesed olid veidi vürtsikad, tunda oli nii kõrvitsat ja sidrunit, kui ka kikerherneid. Tore, kui toidus on maitsed selgelt äratuntavad. Ehk jäi veidi puudu krõbedusest, aga seda tõenäoliselt seetõttu, et traditsiooniliselt  falafeleid friteeritakse, minu omad valmisid aga ahjus.
DSC_0211
Ahjus valmistatuna on falafelite rasvasisaldus pea nullilähedane ja üldised tervislikkuse punktid üsna kõrged - kikerherned, millest nad suures osas koosnevad, sisaldavad ohtralt valku, häid süsivesikuid, kiudaineid ja mineraale. Kõrvitsas peituvad antioksüdandid ja hulgaliselt A- ja B-vitamiine ning kokku saabki tõeliselt Hea Söök, mille üle ka minu keha rõõmustab.
DSC_0217 DSC_0230
Mõni päev tagasi jäi silma üks kõrvitsa-koriandri falafelite retsept siin ja tekkis kohe tahtmine see järele proovida. Kõrvits on ju praeguse halloweeni hooaja teema, lisaks käib hetkel ka kõrvitsatoitude kooskokkamine nami-namis. Kuna minu kaaslane suhtub koriandrisse veidi vaenulikult, siis kasutasin maitsestamiseks peterselli ja piparmünti.

Ettevalmistusaeg 15 min
Valmimisaeg 30 min ahjus + 30 min külmkapis + 20 min ahjus
Kogusest saab 15 väikest falafelit

500 g kõrvitsa viljaliha (mina kasutasin muskaatkõrvitsat)
2 sl oliivõli
400 g purk kikerherneid
1 küüslauguküüs
0,5 tl söögisoodat
Väike kimp peterselli ja mündilehti
1 tl jahvatatud koriandrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
poole sidruni mahl

Soojenda ahi 200°, laota tükeldatud kõrvits küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda üle oliivõliga, maitsesta soola ja pipraga ja küpseta 25-30 min, kuni kõrvitsatükid on pehmed. Tõsta jahtuma.

Nõruta kikerherned ja kalla köögikombaini koos hakitud küüslaugu, sooda, sidrunimahla, ürtide ja vürtsidega. Töötle kuni ained on segunenud, seejärel maitsesta soola ja pipraga. Teises kausis suru kõrvitsatükid kahvliga pudruks, kalla kikerhernesegu kõrvitsa hulka ja sega kokku. Tõsta 30 minutiks külmkappi maitsestuma.

Vormi supilusikatäiest pastast käega väikesed "kotletid" ja aseta ahjuplaadile, küpseta 20-25 minutit, kuni falafelid on pealt veidi krõbedad ja ei pudene laiali.

Mina sõin neid vastavalt retseptis olevale soovitusele tšillihelbelise maitsestamata jogurtiga. Õnneks jäi neid õhtusöögist veidi järele, täna proovin kindlasti ka klassikalist street foodi versiooni - koos salatiga pita leiva vahel.

DSC_0250